Uhenduse tervisevoimalused maakleriportaali jaoks, Maaklerite peadirektor

Erialaliitudesse ja -ühingutesse kuulumine näitab sageli maakleri või maakleribüroo juhtide sotsiaalset aktiivsust. Samuti töötaja töökohustuste täitmise kontrollimist valvekaamerapilti jälgides.

Sotsiaalhoolekande valdkonnas peavad andmekaitsespetsialisti määrama: asutused, keda riik on lepingu alusel volitanud osutama avalikku teenust. Avalike ülesannete täitjad ollakse klientide osas, kes on riigi poolt suunanud sotsiaalhoolekande teenust saama ning kelle teenus tasutakse riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest; ülejäänud sotsiaalhoolekande teenuse osutajad, kelle andmebaasis on enama kui inimese eriliiki isikuandmed.

Täpsemalt saab lugeda isikuandmete töötleja üldjuhendist. Isikuandmete töötleja üldjuhend PDF Kes tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas peavad tegema mõjuhinnangu?

Mõjuhinnang tuleb teha kõigil vastutavatel ja volitatud töötlejatel, kelle andmebaasis on enama kui inimese eriliiki isikuandmed. Mõjude hindamine tuleb läbi viia enne, kui hakatakse kasutama mõnda uut tehnoloogiat või rakendust, millega varem kokkupuudet ei ole olnud.

Kas isikuandmete kaitse üldmäärus reguleerib haigla patsientide kohta info väljastamist ja külastusõigust? Isikuandmete kaitse üldmäärus otseselt Uhenduse tervisevoimalused maakleriportaali jaoks väljastamist ega külastusõigust ei reguleeri. Üldmäärus on Euroopa Liidu õigusakt, millega peavad olema kooskõlla viidud Eesti seadused. Haiglaravi saavate patsientide info väljastamist reguleerivad tervishoiuteenuse korraldamise seadus ja võlaõigusseadus.

Tavapärane külastuskorra põhimõte on sama, mis enne üldmääruse kehtima hakkamist Patsient ise ütleb, kes on tema kontaktisik, kellele tohib infot jagada ja kes on need inimesed, kellel on külastusõigus. Seadusandja tahe on anda patsiendile õigus keelata enda kohta info andmise neile, kellel on lähedase inimesena info saamise õigus. Samuti on seadusandja võimaldanud teatavatel juhtudel info saamise õigust piirata uurimisorganil.

Juhul, kui patsient on kontaktivõimetu, on patsiendi kohta informatsiooni saamise õigus lähedastel, kelleks on tavapäraselt abikaasa, alanejad ja ülenejad sugulased ning õed- vennad. Kas telefoni või e-postiga tohib patsiendile tundlikku infot anda? Nii telefoni kui e-postiga võib patsiendile tervisega seotud tundlikku infot anda, aga info andja peab olema veendunud, et selle vastuvõtjaks on õige isik ehk siis seesama inimene, kes enda kohta infot küsib.

Vastutust selle eest, et teave jõuab õige inimeseni, kannab info andja ning sellest tulenevalt on tal kohustus helistaja isik tuvastada.

Mis on maakleri peaagent?

Kuidas ta seda teeb, saab olla tema enda otsus. Patsiendiga suheldes on mõistlik igal korral hinnata, kas jagatav info on tundlik või mitte. Vastuvõtuks aja andmine ei ole tundlik info. Kui perearst saab telefoni teel patsiendilt palve pikendada retseptiravimit, siis ei nõua see samuti tervisega seotud tundliku info väljastamist. Kas kool saab nõuda distantsõppel Aktiivsed Merchant Pro susteemi nouded veebikaamera sisse lülitamist?

Õpetajal on põhjendatud vajadus õpilasi kaamera vahendusel jälgida, et saaks kontrollida õpilase kohalolekut ning sarnaselt kontaktõppe tunnile jälgida kogu tunni vältel õpilaste käitumist ning tunnis osalemist. Küll aga juhul, kui on mõjuv põhjus, miks ei saa pilti jagada nt andmemahu või internetiühenduse probleemidsiis ei saa see olla põhjuseks lapse puudujaks märkimisel, vaid tuleb leida muu võimalus õpilase kontrollimiseks nt aktiivne vestlus õpilasega.

Töösuhetes kehtib kuldne reegel: tööandja küsib isikuandmeid nii vähe kui võimalik ja vajalik, õiguslik alus on ennekõike kas seadus või töökorraldusreeglid, mis on lepingulise suhte osa. Kui tööandjal on vaja töötaja kohta saada isiklikke andmeid, mille töötlemiseks puudub muu õiguslik alus, on lisavõimaluseks nõusolek, kuid see peab olema vabatahtlik ja kasutusel vaid erandjuhtudel.

Nõusoleku peab tööandja küsima nende toimingute jaoks tema isiklike andmetega, mida ei ole töökorraldusreeglites ja mis ei tulene seadusest. Nõusoleku andmine või Uhenduse tervisevoimalused maakleriportaali jaoks andmine ei tohiks kaasa tuua kahjulikke tagajärgi.

Seda seetõttu, et tööandja ja töötaja on ebavõrdses olukorras ja kui nõusoleku andmine toob kaasa töötaja jaoks ainult negatiivse tagajärje, siis seda vabatahtlikuks lugeda ei saa.

Isikuandmete kaitse üldmäärusega käsitletakse erasektoris lisa õigusliku alusena õigustatud huvi. Töösuhetes on mõistlik vältida õigustatud huvi alusel isikuandmete töötlemist, sest tööandja ei tohiks seada töötajat halvemasse olukorda.

Töösuhetes toimuvas andmetöötluses kehtivad põhimõtetena läbipaistvus, minimaalsus, lugupidamine ja ausus. Kas töötajal on õigus vaidlustada olukord, mil tööandjal oli iseseisvalt vaja tema isikliku e-postiga tutvuda? Töötajal on õigus vaidlustada igasugune kõrvaliste isikute tegevus, mis on seotud tema nimelise e-postkasti kasutamisega.

Kui aga tööandja on eelnevalt töökorraldusreeglites paika pannud nimelise e-postkasti kasutamise reeglid, on selle kaudu täpsemalt Uhenduse tervisevoimalused maakleriportaali jaoks, kas ja millistel tingimustel on isiklik kirjavahetus lubatud.

Samuti see, millistel juhtudel tohib tööandja, arvestades töötaja õigust privaatsusele, tutvuda tema nimelises e-postis olevate kirjadega.

Tööandja väldib seejuures asjasse mittepuutuvate kirjade igasugust töötlemist. Kas pärast töösuhte lõppu tohib töötaja e-posti säilitada ja kasutada?

Esimene soovitus on, et kinnisvaramüüja võiks esmalt pöörduda oma sõprade-tuttavate poole, kes on hiljuti kinnisvaratehingutega kokku puutunud. Äkki saab nende käest soovituse usaldusväärse maakleri poole pöördumiseks, kirjutab Tõnu Toompark raamatus " Kuidas müüa kinnisvara? MorgueFile Kinnisvaramüüja ei tohi maakleri leidmisse suhtuda pealiskaudselt. Usaldab ju kinnisvaraomanik maakleri kätesse oma ühe kalleima varaga tehingu tegemise.

Peale töösuhte lõppemist ei ole tööandjal oma endise töötaja nimelise e-posti aadressi kirjadega tutvumiseks ühtegi põhjendust, mida toetab õigusakt. Seega, tuleb muude kokkulepete puudumisel nimeline e-posti aadress koheselt peale lepingu lõppemist sulgeda ja kustutada.

Kui tööandja on kehtestanud töösuhte ajal e-posti kasutamise Uhenduse tervisevoimalused maakleriportaali jaoks reeglid, saab ta reeglites tagada endale õiguse säilitada endise töötaja e-posti kirju mõistliku aja jooksul. Endise töötaja e- kirjad võib paigutada näiteks arvutikettale, kustutades seejärel serverist e-posti aadressi koos selle sisuga. Iga töötaja saab ka ise oma privaatsust endise tööandja juures kaitsta, kui järgib lihtsat nõuannet: töösuhte ajal on mõistlik isiklikud e-kirjad koguda eraldi kausta, mida on lihtne töölt lahkudes kustutada.

Kui seda aga tehtud ei ole, tuleks e-postkast enne töölt lahkumist üle vaadata ja isiklikud kirjad kustutada. Kokkuvõttes on kõige otstarbekam on töötaja e-posti säilitamine ja kasutamine panna paika töökorraldusreeglites. Jah, töötaja teadmata on tema tööalaselt kasutatavas arvutis või e-postkastis ükskõik missuguste isikuandmete töötlemistoimingute tegemine keelatud. Enne igasugust tegevust tuleb töötajat teavitada ja seda ka juhtudel, kui vaja faile kopeerida või kontrollida töötaja töökohustuste täitmist.

Teavitamine tähendab nii konkreetsest tegevusest eelnevat teavitamist kui ka töötaja üldist teavitamist.

Tallinnasse uut kodu soetavad inimesed peavad arvestama, et linn võtab neilt olulise soodustuse

Levinud variandiks on, et kui töötaja soovib tööarvutis isiklikke faile hoida, peab ta arvutis või e-postkastis looma isikliku kausta, kuhu ta oma eraelulise sisuga info koondab. Tööandja peab reeglite loomisel arvestama, et need ei tohi minna vastuollu põhiseaduse või teiste seadustega.

Töötajale ei saa seada ebamõistlikke piiranguid ega luua endale seaduses sätestatust lubatust suuremaid õigusi. Kas tööandja võib FX Valikute analuus töötaja joobeseisundit? Joobeseisund on terviseseisund ja kuulub delikaatsete isikuandmete hulka ja selle kontrollimine töölepingu täitmiseks on keelatud.

Ka politsei kutsumisest ei pruugi abi olla kui isik ei ohusta ennast ega teisi. Ilmsete joobeilmingute korral on tööandjal seadusest tulenev kohustus töötaja töölt eemaldada ning seega ka õigus selleks vajalikus ulatuses isikuandmeid töödelda. Samas joobeseisundi kontrolli täpsema korra selliste olukordade tarvis peaks tööandja reguleerima töökorralduse reeglites.

Ilma et esineks joobeilmingud, võib joobeseisundit kontrollida juhul, kui mõni eriseadus nii ette näeb või kui töötaja annab selleks kirjaliku nõusoleku.

Kas ettevõtte kodulehel võib avaldada, et töötaja on lapsehoolduspuhkusel?

Küsimus-vastus

Puhkuse põhjuse avaldamine kodulehel on selgelt ülemäärane ning on lubatav vaid töötaja nõusolekul. Kas tööandja võib nõuda töötajalt karistusandmete esitamist? Isikult endalt ei ole õigust nõuda karistusregistri väljavõtte esitamist ning seadusandaja on näinud ette võimaluse tööandajal teha ise sellekohane päring.

Töötaja poolt täidetavas ankeedis võib küsida vaid seda, kas isikul on varalise kahjuga seotud kehtivaid karistusi või mitte. Sel juhul on inspektsiooni hinnangul täidetud isikuandmete eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtted. Eelpool kirjeldatu on lubatud vaid töökohtade puhul, kus on otsene kokkupuude rahaga. Mida teha, et hoida ära kliendiandmebaaside kopeerimist ja mittesihipärast kasutamist?

Kõik tööandjad, kelle tegevuse üheks vundamendikiviks on kliendiandmebaas ning kes tahavad olla kindlad klientide isikuandmete sihipärases kasutamises, peavad täitma andmekaitse - ja turvanõudeid. Esmalt tuleb töötajad informeerida, kuidas ja milleks võib kliendiandmeid kasutada.

Selleks on vaja kehtestada isikuandmete töötlemise reeglid ehk andmekaitsetingimused. Teiseks peab tööandja võtma kasutusele infoturbe meetmed, mis muuhulgas tuvastavad ka andmete liikumise. Teisisõnu, tööandja peab hoolitsema selle eest, et igast toimingust jääb maha logi, mis vajadusel aitab saada ülevaadet andmete liikumisest.

Kui tööandja on loetlenud toimingud, mida kliendiandmebaasiga tohib teha, on töötajal kohustus nendest kinni pidada. See tähendab, et kui töötaja kasutab kliendiandmebaasi omavoliliselt nt oma eraeluliste probleemide lahendamiseks või eraldioleva äritegevuse raamessiis selliseks tegevuseks puudub õiguslik alus. Olenevalt olukorrast võib olla tegemist ka väärteoga isikuandmete kaitse seaduse järgi.

Kriminaalasja saab algatada siis, kui kliendiandmebaasi kui ärisaladust on kasutatud ärilisel eesmärgil või kahju tekitamise eesmärgil. Selleks peab olema tööandjal ehk Uhenduse tervisevoimalused maakleriportaali jaoks töötlejal eelnevalt ja väga selgelt ära fikseeritud, et kliendiandmebaas on tema jaoks Uhenduse tervisevoimalused maakleriportaali jaoks ärisaladusena. Lisaks sellele on oluline, et tööandja on teinud kõik endast oleneva ärisaladuse kaitsmiseks paika pannud meetmed ärisaladuse kaitseks.

Väärteomenetluse algatamiseks ei pea olema tekitatud kahju. Tegevus ei pruugi otsest kahju tekitada, kui näiteks töötaja on kasutanud kliendiandmebaasi n-ö omavoliliselt ja eiranud kehtestatud andmekaitsereegleid nt kasutab oma tööalast juurdepääsu mingile infosüsteemile eraprobleemide lahendamiseks või võtab selle hoopis peale töösuhte lõpetamist endaga kaasa.

Kuid inimestel, kes on usaldanud oma andmed ettevõtte kliendiandmebaasi kindlateks toiminguteks, kaob teadmine ja ülevaade, Uhenduse tervisevoimalused maakleriportaali jaoks isikuandmetega tehakse.

See omakorda tähendab riski ja ohtu isikuandmete väärtöötluseks. Uurimise algatamiseks ja võimaliku väärteo tuvastamise hõlbustamiseks peavad olema täitetud andmekaitse- ja turvanõuded. Kui selles osas esineb puudujääke, on võimalus väärteomenetluse algatamiseks ka tööandja enda tegevusetuse suhtes. Iga isikuandmeid töötlev tööandja saab reegleid täites end kaitsta väärteomenetluse eest.

Samuti on reeglite täitmine oluline, et tõendada andmete liikumist ning võimalikku väärkasutamist. Kui on juhtunud intsident? Isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral on vastutaval töötlejal nt tööandjal kohustus esitada Andmekaitse Inspektsioonile rikkumisteadekui intsidendi tagajärjeks võib olla oht füüsilise isiku õigustele ja vabadustele.

Kahju korral saab tsiviilkohtus nõuda rikkunud isikult kahju hüvitamist ja andmete hävitamist. Kas palgalehte peab e- postiga saatma krüpteeritult? Palgaleht sisaldab inimese nime ja pangarekvisiite ja neid ei loeta delikaatseteks andmeteks, tegemist on tavaliste isikuandmetega.

Tööandja peab ise otsustama, kui õigustatud on palgalehe krüpteerimine. Isikuandmete krüpteerimine on hea võimalus, kuid mitte seadusest tulenev kohustus, kolmandate osapoolte eest info kaitsmisel ja turvalisuse tagamisel. Kas tööandja võib kohustada töötajat kandma nimesilti?

See võib olla teatud ametite või ettevõtte üldise kuvandi puhul põhjendatud nt maaklerid, hotellitöötajad.

See peab olema töötaja töökohast lähtuvalt põhjendatud vajadus ning seega toimub andmete töötlemine lepingu alusel ja selle täitmiseks. Poolte kokkuleppel soovitame kasutada vaid töötaja eesnime. Kas uus potentsiaalne tööandja võib uurida eelneva tööandja käest kandideerija kohta? Töösuhetes aitab tööandjat alati olulise andmekaitsepõhimõtte järgimine: tööandja küsib tööle kandideerijalt isikuandmeid nii vähe kui võimalik ja vajalik ning selleks, et veenduda tema sobivuses ametikohale.

Mille eest sõlmitud kindlustusleping mind kaitseb?

Tihtipeale märgivad kandideerijad ise CV-sse soovitajad. Eelduslikult on kandideerija neilt ka nõusoleku saanud, et nende poole võidakse küsimustega tema kohta pöörduda ning mõistagi on siis sellise taustainfo küsimisega nõus ka kandideerija ise. Seega kandideerija poolt nimetatud soovitajate poole võib julgelt pöörduda.

Kui tööandja soovib teha omaalgatuslikku taustakontrolli, siis siin kehtib oma kuldne reegel: ole tegevuses läbipaistev! Igaks andmetöötluseks peab olema õiguslik alus - kas siis kandidaadi nõusolek, seaduse säte või erasektori puhul Uhenduse tervisevoimalused maakleriportaali jaoks nõudev õigustatud huvi.