1. taseme valiku strateegiad
Arendab organisatsiooni juhtimist, seda toetavaid protsesse ja juhte organisatsioonikultuurist ja strateegilistest eesmärkidest tulenevalt, planeerib ja viib ellu vastavad tegevused. See tähendab, et jälgida kasutajaid, nende käitumist ja nende toimimist kontekstis, et mõista nende varjatud vajadusi, kasutades empaatilist lähenemist. Samuti peab kavandama kogu ettevõtte tegevust, analüüsides selleks eri arenguaspekte, mõistes, kuhu maailm võib liikuda ning mis nende arenguaspektidega kaasneb, aitab strateegiline disain ette näha nii klientide vajadusi tulevikus kui ka nende väljaütlemata soove, mida otse ei osata või soovita küsida.
Strateegia olemasolu seisneb Michael Porteri järgi valimises, mida mitte teha. Äristrateegia määrab eesmärgid ja ülesanded iga konkreetse äriüksuse näiteks tootmisosakonnas või funktsionaalse üksuse raames nagu turundus, rahandus ja disain. Mida kõrgemale astmele jõutakse, seda strateegilisem on disainikasutus ja seda suuremat väärtust luuakse nii omanikule kui ka kliendile.
Esimesel astmel olevad organisatsioonid ei kasuta disaini teadlikult. Disain moodustab väikese mitteteadliku osa arendustegevusest ja luuakse teiste eriala inimeste poolt nt tellitakse visiitkardid. Teisel astmel käsitletakse disaini kui kujundust.
Selleks võidakse kasutada disainerit või ka muud vastava kompetentsiga personali. Disain kui meetod.
See on juba strateegilisem lähenemine, kus disaini ei käsitleta töö tulemusena, vaid töövormina, mida rakendatakse arendusprotsessis algusest peale koostöös teiste osapooltega. Disain kui innovatsioon. Disain on kõigi organisatsiooni toimingute lahutamatu osa.
Ettevõtted, kes soovivad oma praegusest positsioonist kõrgemale tõusta, peaksid kiire veaparanduse korral keskenduma parematele tulemustele pikemas perspektiivis ning teenuste disainilihvi andmise asemel üle vaatama kogu ärimudeli. Marco Steinber[ muuda muuda lähteteksti ] Sitra strateegilise disaini juht, arhitekt Marco Steinberg arvab, et strateegiline disain on kui vahend, millega Tutvustab organisatsiooni ülesehitust, selle toimimist ja põhiprotsesse uutele kolleegidele, koostööpartneritele nii suuliselt kui kirjalikult või tagab selleks tööprotsesside toimimise.
Jälgib organisatsioon allüksuste arengut ja protsesside toimimist, sh juhtimist, koondades infot ja analüüsides tekkinud probleeme, et märgata vajadust muutusteks. Teeb ettepanekuid muudatusteks, koostööd valdkondadega protsesside parendamisel ja efektiivsemaks muutmisel, vaadates ettevõtet kui tervikut ja arvestades protsesside omavahelisi seoseid.
Kujundab teadlikult tööandja brändi, planeerides ja viies ellu seda mõjutavaid tegevusi nii strateegilisel kui operatiivsel tasandil või juhib seda protsessi. Kujundab teadlikult organisatsioonikultuuri, planeerides ja juhtides vastavate süsteemsete tegevuste elluviimist, arvestades strateegilisi eesmärke, grupikäitumise põhimõtteid ja organisatsiooni eripära.
Juhib muudatuste elluviimist, mis võivad hõlmata kogu organisatsiooni, kaasates olulised sihtgrupid, hinnates adekvaatselt inimeste käitumisega kaasnevaid riske organisatsiooni kõikidel tasanditel ja planeerib sobivad tegevused; juhib teadlikult kommunikatsiooni kogu protsessi vältel.