Kolme musta rabade maht,

Vanakaie Käru soo pindala ha — Orru, asub Rapla maakonna kaguosas, Kärust 7 kilomeetrit põhja pool, Käru ja Mädara jõe ülemjooksul veelahkmealal. Pilkuse soo ha — Orru, asub Raplamaa edelaosas Vigala vallas, Pärnu madalikul Teenuse küla lähedal. Sõbesoo on osa Soo tekkis järve soostumisel, toitub peamiselt sademetest ning tema eesvooluks on Kasari ja Vigala jõed. Astangu all voolab väike paepõhjaline oja, milles paljandub korallirikas lubjakivi. Seli rabaga on seotud ka salaoja ja tema sügava kaevu kujuline sissevoolulehter.

Valk, — allvaldkonda ning seal on soostumus üle vabariigi keskmise samuti kuuluvad mitmed sealsed sood vabariigi suurimate, üle 10 hektari pindalaga soode hulka.

Valdkonna aluspõhja moodustavad lõherikkad ordoviitsiumi ja siluri kivimid. Pinnakatteks on mitmesuguse tüsedusega karbonaatne moreen. Valdkonna soodest Raplamaal algavad Pirita ja Keila jõed.

Navigeerimismenüü

Alamvaldkonna aladele jäävad Mahtra ha soo ning Hagudi ha ja Vaharu ha soo Tabel 2. Geobotaaniliselt on need nn Lääne-Eesti tüüpi rabad. Vaharu soo on suhteliselt hästi uuritud, soo 4,6-meetrise turbalasundi all on 3,5 m sapropeeli. Seega on tegemist n.

Vaharu soos on ka silmapaistev karstiallikas. Raplamaa kuulub osaliselt ka nn Kõrvemaa koosseisu. Kogu Kõrvemaa oli enne kuivendustöid Eesti üks soisemaid alasid. See on ulatuslik suhteliselt tasane või kergelt nõgus ala Pandivere kõrgustikust läänes.

Saada sõbrale

Sealsed vallseljandikud, mõhnastikud ja voored liigestavad maad ning eraldavad soostikke, üksiksoid ja nende osi Valk Kõrvemaa edelapiiril Lelle ümbruses asuvad Keava ja Loosalu raba. Keava rabas ha on kummaline kuiv lehter Paidla, Masing, Selle all on mineraalpõhja saar, mille järskudelt nõlvadelt voolab turba all lehtrisse kogunenud vesi kiiresti ära. Loosalu-Kõrgemäe soostiku ha lääneosa nimetatakse Loosalu rabaks, idaosa Kõrgemäe rabaks Valk, Nende kahe osa vahel on suur männipuistuga mineraalmaasaar nn Järvehiis.

Soostiku kogupikkus kirde—edela suunas on 11 km ja laius — Kolme musta rabade maht km.

10. Raplamaa sood ja rabad

Loosalu rabas asun ka Loosalu järv, millest vesi voolab turbalasundi all Järvehiie soosaareni, kus moodustab sügavaid 1—3 m hauakohti. Teisel pool soosaart, 2 m madalamal ilmub sama veesoon soopinnale ning moodustab Keila jõe lähte ühe haru. Suvel on siin veetemperatuur sageli üle 10°C madalam kui Loosalu järves.

Kolme musta rabade maht

Soosaarte kogupindala loosalu — Kõrgemäe soostikus on ligi hektarit. Valk, Sood on üldiselt tüseda turbalasundiga, keskmise paksusega 3,36 meetrit, Maksimaalne turbalasundi paksus Kolme musta rabade maht mõõdetud Keave rabas 8,8 mÕmma soos 8,1 m ning Mukri rabas 7,9 m. Ülevaade maakonna soodest Allipa soo ha asub maakonna edelaosas, Allipa külast üks kilomeeter läänes, Käru ja Mädara jõe ülemjooksul.

Soo on tekkinud mineraalmaa soostumisel, toitub sadetest. Soo on olemuselt puisraba, siis kasvab ka murakas ja jõhvikas.

Kirjutage oma ülevaade

Hagudi soo ha asub maakonna põhjaosas, Hageri alevist kaks kilomeetrit kagu suunas. Soo lääneosa läbib Hageri—Rapla tee.

Kolme musta rabade maht

Soo tekkis üksikute väiksemate järvede soostumisel. Toitub sademetest ja põhjaveest. Vee äravool raba lõunaosast toimub Nihu oja kaudu Kasari vesikonda, põhjaosast aga Sootaguse kraavi pidi Seli rabamassiivi idaservale ning sealt Röa soone kaudu Keila jõkke.

Kolme musta rabade maht

Raba põhjaserval asus kunagi, enne kuivendamisi ka raba kõrgeim punkt — 70,3 meetrit. Soo on osaliselt kaetud madal- ja siirdesoometsadega, samuti esineb puissood ja —raba ning älveste ja laugastega lageraba.

Hagudi raba kagu- ja lõunanurgas laiub ulatuslik madalsoo, mille erinevaid osi on nimetatud Hagudi ja Alu rabaks. Hagudi raba on paarisajameetri laiuse soosooniku abil ühendatud Seli rabamassiiviga.

Kolme musta rabade maht

Hiienurme soo ha asub Raplamaa keskosas, Asunduse külast kolm kilomeetrit ida pool, Rõue jõe ja Ahtama oja ülemjooksul. Sood läbib Kõnnu — Kehtna maantee.

Otsingu tulemused

Soo on tekkinud oru soostumisel, eesvooluks on Konuvere jõgi. Turbakiht paikneb liival, soo toitub sademetest, põhja- ja tulvaveest. Soo on kuivendatud ja kasutatakse põllumajanduses, looduslikel laikudel kasvab segamets või puisraba rohke jõhvika, muraka ja sinikaga Orru, Hõreda Mõisima soo ha asub Rapla linnast 6 km idas, Rapla — Hõreda tee ääres.

Soo tekkis järve soostumisel, lamamiks on suhteliselt vettpidavad liivsavi ja savi.