Parandusse stimuleerivate varude valikud. Kuidas välja töötada personali personali motiveeriva süsteemi

Institutsionaalne üksus sisaldab ühte või enamat terviklikku kohalikku KAUd; kohalik KAU kuulub ühele ja samale institutsionaalsele üksusele. Välismaailma konto näitab tehinguid residendist üksuste ja mitteresidendist institutsionaalsete üksuste vahel ja vajadusel vastava vara ja kohustuste seisu vahel. Näiteks ettevõte tegutseb realiseerimisel autovaruosade liitus teise firma.

Tehniline direktor taimse teostab tehnilist poliitikat, määrab peamised suundade projekteerimise toodete ja tehnoloogiate arendab paljulubavaid juhiseid ettevõtluse arendamiseks, koordineerib uurimis- ja arendustegevuse läbiviimise uute seadmete ja tehnoloogia kasutuselevõttu. Kaubandusdirektor juhib ja teostab turundus- ja müügipoliitikat, mille eesmärk on lahendada kiirendatud toodete müügi probleemide lahendamine, uurides turgu ja kohaneks sellega, tootmine, arendab pikaajalist turundusstrateegiat.

Ärirežiim juhib toodete materjali ja tehnilist pakkumist ja müüki, eluaseme ja kommunaalteenuste töö jne; lahendab toodete müügi organisatsioonilised küsimused; Ta juhib töökorraldust ja palk ja personaliosakond; See vastutab nii tootmiskohtade kui ka teiste osakondade töö koordineerimise eest, vastutab otseselt integreeritud juhtimissüsteemi rakendamise, toimimise ja parandamise eest ning vastutab ka kvaliteedi ja keskkonnamõjude määratlemise ja rakendamise eest JV Frebori poliitika ja ülesannete täitmine vastavalt ISOISO ja ISO jaoks ettevõtte jaoks.

Üldasjade asedirektori asetäitja juhib töö peamine ja abitoodangu õigeaegne pakkumine materiaalsete ressursside, taimeveoteenuse tööga.

Personaliosakonna juht viib läbi personalipoliitika töö, lahendab ettevõtte haldamise ja tööjõu kollektiivse konflikti olukordi, samuti muudele majanduslikele küsimustele - ettevõtte harta majanduslikele küsimustele. Organisatsiooni kvaliteedijuhtimissüsteemiga seotud peamiste probleemide jälgimine, soovituste väljatöötamine nende kõrvaldamiseks.

Kvaliteedikontrolli osakonna juhi ametlikud juhised. Nõuded süsteemile vastavalt ISO standarditele. Ülesanded lahendatud operatsiooni QMS. Oluliste klientide nõuete hindamise korra väljatöötamine. Kvaliteedijuhtimise analüüs ja soovituste väljatöötamine selle parandamiseks OJSC "Nefteyugani pagaritoodete parandamiseks. Siseriiklik ja rahvusvaheline kogemus kvaliteedijuhtimissüsteemi parandamisel.

Megaplast LLC kvaliteedijuhtimissüsteemi analüüs. Analüüs rahaline seisund ja tootekvaliteet, uurimistulemused kvaliteedijuhtimissüsteemis. Kvaliteedijuhtimissüsteemi olemus ja sisu. Soovitused ettevõtte parandamiseks. Meetmed töökaitse ja töötervishoiu parandamiseks toodete kvaliteeti mõjutava tegurina. Kvaliteedijuhtimissüsteemi tekkimise ja arendamise ajalugu.

Protsesside kontseptsioon ja olemus. Ettevõtte juhised.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise tõhususe hindamine Dorgmashi LLP tegevuses. Eesmärgid ja põhimõtted arendamise, moodustamise ja sertifitseerimise toote kvaliteedijuhtimissüsteemi ettevõttes, kulude arvutamise ja majandusliku hindamise.

WARREN BUFFETT INTERVIEW FROM INDIA (MUST WATCH)

Ideede väljatöötamine kvaliteedi kohta. Ettevõtte organisatsioonilised ja majanduslikud omadused. Kvaliteedijuhtimissüsteemi moodustamine. Parandamine 8. Üldsätted Juhtkond peaks kõigepealt pidevalt püüdma parandada organisatsiooni protsesside tõhusust ja tõhusust ning mitte oodata probleemi tekkimist, et tuvastada võime parandada. Paranduste vahemik võib olla läbimurde strateegiliste projektide järkjärguline jätkuv paranduste parandamine parandamise valdkonnas.

Organisatsioonid on vaja parandada parandustegevuse määramise ja haldamise protsessi.

Need parandused võivad põhjustada toodete või protsesside muutusi ja isegi kvaliteedijuhtimissüsteemis või organisatsioonis. Pidev täiustamine Organisatsioon peab pidevalt parandama kvaliteedijuhtimissüsteemi toimivust kvaliteedipoliitika ja eesmärkide, auditi tulemuste, andmete, parandus- ja hoiatusmeetmete analüüsi abil ning analüüsi haldamise analüüsi abil.

Parandavad tegevused Kõrgema käsiraamat peaks parandusrajatistena andma parandusmeetmeid. Planeerimise parandusmeetmed hõlmavad probleemide tähtsuse hindamist ja väljendatakse võimaliku mõju kaudu sellistele aspektidele nagu tegevuskulud, vastuolud, toote Parandusse stimuleerivate varude valikud, usaldusväärsus, ohutus, samuti klientide rahulolu ja teised sidusrühmad. Parandusmeetmete täitmise protsessis osalevad asjaomaste teenuste töötajad.

Kui meetmeid võetakse, on vaja pöörata tähelepanu ka protsesside tõhususele ja tõhususele, jälgida meetmeid, et tagada soovitud eesmärkide saavutamine. Investeerimiskohustuste eest laiendaks valitsus subsiidiumi, mis võimaldaks tootjatel müüa gaasi 7, 50 USA dollari eest MMbtu eest, nõustudes samal ajal kõrvaldama nafta ja naftatoodete eksporditollimaksu.

Samal ajal lubasid ametiühingud töötingimuste suhtes paindlikumad, mis vähendaks kõrgemaid tööjõukulusid, mis olid takistused arengule. Need Argentiinas toimuva kliimaolukorra parandused peaksid aitama sellistel tootjatel nagu YPF oma investeeringutelt suuremat tulu teenida.

See on ka õigeaegne uudis ettevõttele, kes kaalub oma kavatsusi investeerida 5 miljardit dollarit käesoleval aastal Vaca Muerta mängu arendamisse, kusjuures see investeering peaks laienema kuni 15 miljardi dollarini järgnevatel aastatel. Vood 1. Vood peegeldavad majandusliku väärtuse loomist, ülekandmist, vahetust või hävimist. Nad sisaldavad muutusi institutsionaalse üksuse vara seisus või kohustustes.

Majanduslikke vooge on kahte liiki: tehingud ja vara muud muutused. Tehingud esinevad kõikides kontodes ja tabelites, kus esinevad vood, välja arvatud vara muude mahumuutuste konto ja ümberhindluskonto.

Vara muud muutused on esindatud ainult nendel kahel kontol. Algtehingud ja muud vood on loendamatud. Süsteem grupeerib nad suhteliselt vähestesse liikidesse vastavalt nende olemusele.

2 Stock Valikud Tehingud Maanteetranspordi strateegia

Tehingud 1. Tehing on majanduslik voog, mis on vastastikune seos institutsionaalsete üksuste vahel vastavalt vastastikusele kokkuleppele või tegevus institutsionaalse üksuse sees, mida on kasulik käsitleda kui tehingut, sageli seetõttu, et üksused tegutsevad kahes erinevas osas. Tehinguid on mugav jaotada nelja peamisesse rühma: a tehingud toodetega, mis kirjeldavad toote päritolu kodumaine tootmine või import ja kasutamine vahetarbimine, lõpptarbimine, kapitali mahutus või eksport [9] Vt 3.

Sageli toimuvad sellised tehingud kui mittefinantstehingute vastandtehingud, kuid nad võivad toimuda ka kui tehingud, milles kasutatakse ainult finantsinstrumente [11] Vt 5. Tehingute omadused Koostoime versus üksustesisesed tehingud 1.

Enamik tehinguid toimub kahe või enama institutsionaalse üksuse vahel. Siiski kirjendab süsteem mõningaid institutsionaalse üksuse sees toimuvaid tegevusi kui tehinguid.

Loomade futuuride ja voimaluste iseoppimine Aktsiaoptsioonide uuendamine ja umberhindlus

Selliste üksustesiseste tehingute kirjendamise eesmärgiks on analüütiliselt kasulikuma pildi andmine toodangu, lõppkasutuse ja kulude kohta. Põhivara kulum, mis süsteemi kohaselt on kirjendatud kui kulu, on tähtis üksustesisene tehing. Enamik ülejäänud üksuste sisestest tehingutest on tehingud toodetega, mida tüüpiliselt kirjendatakse juhul, kui institutsionaalne üksus, mis tegutseb nii tootjana kui ka lõpptarbijana, otsustab tarbida osa enda toodangust.

Selline tehing on sageli omane kodumajapidamistele või valitsusele. Kogu omatoodang, mida kasutatakse lõpptarbimiseks samas institutsionaalses üksuses, on kirjendatud.

Nafta ja gaasi varude ringlus: tegelevad uudised kütteõli varud sel nädalal

Omatoodang, mida kasutatakse samas institutsionaalses üksuses vahetarbimiseks, on kirjendatud ainult siis, kui tootmine ja vahetarbimine leiavad aset samasse institutsionaalsesse üksusse kuuluvates, kuid erinevates kohalikes tegevusalaüksustes. Toodangut, mis on toodetud ja mida kasutatakse samas kohalikus tegevusalaüksuses vahetarbimiseks, ei kirjendata.

Rahalised versus mitterahalised tehingud 1. Enamik süsteemis kirjendatud tehingutest on rahalised tehingud, kus üksused teevad või saavad makseid või võtavad kohustusi või saavad vara, mis on väljendatud rahaühikutes. Tehingud, mis ei sisalda sularaha, rahas väljendatud kohustuste või vara vahetust, mille nimi- ehk nominaalväärtus on valuutaühikutes, on mitterahalised tehingud. Üksustesisesed tehingud on tavaliselt mitterahalised tehingud.

Mitterahalised tehingud, mis on seotud rohkem kui ühe institutsionaalse üksusega, toimuvad tehingutena toodetega toodete vahetus ehk barterjaotustehingutena mitterahaline töötasu, mitterahalised siirded jne ja muude tehingutena mittetoodetud mittefinantsvara vahetus ehk barter.

Goldcorp Share Option Tehingud Parima kvantkaubandusstrateegiad

Süsteem kirjendab kõik tehingud rahaliste tehingutena. Seetõttu peab mitterahaliste tehingute kirjendamiseks nende väärtust mõõtma kaudselt või hindama mõnel muul viisil. Tehingud koos ja ilma vastaspooleta 1. Tehingud, mis hõlmavad rohkem kui ühte üksust, on kas sellised tehingud, mille käigus antakse midagi ära ja saadakse midagi vastu, või sellised tehingud, kus antakse midagi ära ilma midagi vastu saamata.

Esimesed on institutsionaalsete üksuste vahelised vahetused, st kaupade, teenuste või vara üleandmine ja selle eest millegi, nt raha, vastu saamine. Teisena mainitud tehing kujutab endast rahalisi või mitterahalisi makseid ühelt institutsionaalselt üksuselt teisele ilma, et oleks midagi vastu saanud.

Tehingud, mille käigus antakse midagi ära ja saadakse midagi vastu, toimuvad kõigis neljas tehingute grupis.

Turundus ainult uks strateegia Stock voimalusi lunastamise ajal

Tehingud, kus antakse midagi ära ilma midagi vastu saamata, toimuvad peamiselt jaotustehingutes, näiteks kuuluvad siia maksud, sotsiaalabi toetused või kingitused. Ümberkorraldatud tehingud 1. Süsteem käsitleb suuremat osa tehinguid otseselt üks-üheselt ; see tähendab, et tehingud on kirjendatud niisamuti nagu nad vastavate institutsionaalsete üksustega toimuvad. Siiski on mõned tehingud ümber korraldatud selleks, et selgemini välja tuua nende aluseks olevaid majanduslikke seoseid.

Tehinguid võib ümber korraldada kolmel viisil: ümber suunates, osadeks jaotades ja tehingu initsiaatorit eristades. Ümbersuunamine 1. Tehingut, mis sellesse kaasatud üksuste jaoks toimub otseselt üksuste A ja C vahel, võib kirjendada kui kaudselt läbi kolmanda üksuse toimuvat tehingut.

Sellisel juhul on tehing ümber suunatud. Ümbersuunamise hästi tuntud näide on tööandjate sotsiaalmaksed, mida tööandjad maksavad otse sotsiaalkindlustusfondile.

Süsteem kirjendab neid makseid kui kahte tehingut: tööandjad maksavad tööandjate sotsiaalmakseid oma töötajatele ja töötajad maksavad neid samu makseid edasi sotsiaalkindlustusfondile.

Nagu kõikide ümbersuunamiste korral, on tööandjate sotsiaalmaksete ümbersuunamise eesmärgiks välja tuua tehingu majanduslik olemus.

Inventari juhtimine tööstusliku ettevõtte pakkumise logistikas. Telli aktsiad ja boonuseid

Antud juhul tähendab see seda, et tööandjate sotsiaalmakseid näidatakse kui makseid, mis on makstud töötajatele tasuna töö eest. Teine ümbersuunamise liik seisneb selles, et tehingud kirjendatakse nagu nad oleksid toimunud kahe või enama institutsionaalse üksuse vahel, olgugi, et osapoolte seisukohalt tehingut ei toimunudki.

Näiteks omanditulu käsitlemine, mis teeniti mingist kindlustusfondist, mida hoiab kindlustusandja. Süsteem kirjendab alguses omanditulu, mida kindlustusandja maksab poliisi omanikule, kes seejärel maksab sama summa kindlustusandjale täiendava preemiana tagasi.

Osadeks jaotamine 1. Kui tehing, mis sellesse kaasatud osapoolte jaoks on üksik tehing, on kirjendatud kui kahe või enama erineva klassifitseeritud tehinguna, siis on tegemist tehingu jaotamisega osadeks.

Stock valiku filmi soundtrack Ace moodne tulevane kaubandussusteem

Tavaliselt ei tähenda osadeks jaotamine lisaüksuse kaasamist tehingusse. Kahjukindlustuse preemiate maksmine on tüüpiline osadeks jaotatud tehing. Kuigi poliisiomanikud ja kindlustajad arvestavad neid makseid kui ühte tehingut, jaotab süsteem nad kaheks täiesti erinevaks tehinguks: kahjukindlustuse teenuse eest tehtavad maksed ja kahjukindlustuse netopreemiad. Kaubanduse juurdehindluse kirjendamine on teine tähtis osadeks jaotamise juhtum. Tehingu initsiaatori eristamine 1.

Kui üksus teostab tehingut teise üksuse nimel korralduselsiis tehing kirjendatakse tehingu initsiaatori kontodes.

Reeglina ei tohi seda põhimõtet rikkuda ega katsuda omistada makse või subsiidiumeid lõplikele maksjatele või soodustatud üksustele, põhinedes vaid oletustele. Piirjuhtumid 1. Tehingu definitsioon määrab kindlaks, et institutsionaalsete üksuste koostoime peab olema vastastikuse kokkuleppe tulemus.

Kui tehing toimub vastastikuse kokkuleppe tulemusena, siis tähendab see kaasatud institutsionaalsete üksuste eelnevat informeeritust ja tehinguga nõusolekut. Siiski ei tähenda see seda, et kõik institutsionaalsed üksused sõlmiksid tehinguid vabatahtlikult, kuna osa tehinguid on seadusega ette nähtud.

Seda kohaldatakse peamiselt teatud jaotustehingute korral nagu maksude ja trahvide maksmine. Samas ei kirjendata vara hüvitamata võõrandamist kui tehingut isegi siis, kui see on seadusega ette nähtud. Illegaalsed majanduslikud tegevused on tehingud ainult siis, kui kõik kaasatud üksused astuvad tegevusse vabatahtlikult.

Seega on illegaalsete narkootikumide ja varastatud omandi ostud ja müügid tehingud, vargus aga ei ole tehing.

31996R2223

Vara muud muutused 1. Vara muude muutuste all kirjendatakse muutusi, mis ei ole tehingute tulemus [13] Vt 6. Need on kas: a vara või kohustuste muud mahumuutused või; b kapitalikasumid või -kahjumid. Vara või kohustuste muud mahumuutused 1. Muutused võib laias laastus jaotada kolme rühma: a vara tekkimine ja vara vähenemine teisiti kui läbi tehingute; b erakordsetest ja ettenägematutest sündmustest tulenevad vara ja kohustuste muutused; c muutused klassifitseerimises ja struktuuris.

Kategoorias "a" toimunud muutuste näideteks on maavarade avastamine ja ammutamine ning mittekultiveeritavate bioloogiliste ressursside looduslik kasv. Kategoorias "b" sisaldavad muutused tavaliselt vähenemised on seotud looduskatastroofide, sõdade ja tõsiste kuritegude tagajärjel toimunud vara muutustega [14] Väikeste kuritegude, nagu näiteks poevarguse, tagajärgi võib kirjendada osana varude muutusest ning seega tehinguna.

Võla ühepoolne kustutamine ja vara hüvituseta võõrandamine kuulub samuti kategooriasse "b". Kategooria "c" sisaldab muutusi, mis on seotud institutsionaalsete üksuste või vara ja kohustuste ümberklassifitseerimisega või -struktureerimisega. Kapitalikasum ja -kahjum 1. Kapitalikasum ja -kahjum tuleneb vara hinnamuutusest. Kapitalikasum ja -kahjum esineb kõikide finants- ja mittefinantsvara ning -kohustuste puhul.

Vara ja kohustuste omanike kapitalikasum ja -kahjum tuleneb ainult sellest, et neid hoitakse aja jooksul ilma mingil viisil muundamata. Kapitalikasumit ja -kahjumit, mida mõõdetakse jooksvates turuhindades, nimetatakse nominaalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks.

Seda saab jaotada neutraalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks, mis Parandusse stimuleerivate varude valikud seotud muutustega üldises hinnatasemes ning reaalseks kapitalikasumiks ja -kahjumiks, mis on seotud muutustega vara suhtelistes hindades. Vara seisud 1. Vara seisud on vara ja kohustuste valdamised antud ajamomentidel. Vara seisud on kirjendatud iga arvestusperioodi alguses ja lõpus. Kontot, mis näitab vara seise, nimetatakse bilansiks [15] Vt 7.

Ka rahvastiku ning tööhõive seisud on kirjendatud. Neid kirjendatakse arvestusperioodi keskmiste suurustena. Vara seisud kirjendatakse kogu vara korral, mis asub süsteemi piirides; st toodetud ja mittetoodetud finantsvara ja kohustuste ning mittefinantsvara korral.

Kirjendatakse ainult seda vara, mida on kasutatud majanduslikus tegevuses ja mis on omandiõiguse subjekt.

Vara seisu ei kirjendata sellise vara korral nagu inimkapital ja omanikuta loodusressursid. Süsteemi enda piirides on süsteem nii voogude kui ka vara seisude osas täielikult kattev. See tähendab, et vood kirjeldavad kõiki muutusi vara seisus. Arvepidamise reeglid 1. Konto on kasutamise, ressursside, arvepidamisperioodil toimunud vara ja kohustuste muutuse või arvestusperioodi alguses ja lõpus oleva vara ja kohustuste seisu kirjendamise abinõu majanduselu teatava aspekti osas.

Kahepoolse arvepidamise terminoloogia 1. Süsteem kasutab mõistet "ressursid" jooksevkontode parema poole jaoks, kus on kajastatud üksuste või sektorite majanduslikku väärtust suurendavad tehingud. Konto vasak pool on "kasutamine" ja see on seotud üksuste ja sektorite majanduslikku väärtust vähendavate tehingutega. Akumulatsioonikontode paremat poolt nimetatakse "muutused kohustustes ja omakapitalis" ja nende vasakut poolt "muutused varas".

Bilansi paremal poolel on "kohustused ja omakapital" vahe vara ja kohustuste vahel ja vasakul "vara". Kahe järjestikuse bilansi võrdlemine näitab muutusi kohustustes ja omakapitalis ning varas. Üksuse või sektori korral rakendatakse rahvamajanduse arvepidamises kahekordse kande põhimõtet. Igat tehingut tuleb kirjendada kaks korda, ükskord kui ressurss või kohustuste muutus ja teinekord kui kasutamine või vara muutus.

Tehingute summa, mida kirjendatakse kui ressurssi või kohustuste muutust ja tehingute summa, mida kirjendatakse kui kasutamist või vara muutust, peavad olema omavahel võrdsed ja seega võimaldama arvepidamist kontrollida.

Praktikas on aga rahvamajanduse kontod — kõikide üksustega või sektoritega Parandusse stimuleerivate varude valikud seotud neljakordse kandega, kuna enamik tehinguid sisaldavad kahte institutsionaalset üksust.

  1. Varude uudised - viimased otseülekanded | bouche.ee
  2. Cardifi ulikooli strateegia
  3. Binaarne voimalus ITU HALAL ATAAAARA
  4. EUR-Lex - R - ET
  5. Maailma strateegia valikud
  6. Teiste ettevõtete motivatsioonisüsteemide analüüs.
  7. Vormide ja ebaõnnestumisrežiimi ja efekti analüüsi - FMEA-metoodika vormide ja tagajärgede analüüs, mida tuntakse ka kui "riskianalüüsi", kasutatakse põhjuste, tõenäoliste tagajärgede süsteemse avastamise ennetavaid meetmeid.
  8. Parimad Android-rakendused kaubandusvalikute jaoks

Igat seda liiki tehingut tuleb kirjendada kaks korda mõlema tehingus osaleja seisukohast. Näiteks valitsusüksuse poolt sularahas makstud sotsiaaltoetused kodumajapidamistele on kirjendatud valitsuse kontol kui kasutamine siirete all ja negatiivne vara soetamine sularaha ja hoiuste all; kodumajapidamiste kontol on kirjendatud see kui ressurss siirete all ja vara omandamine sularaha ja hoiuste all.

Teiselt poolt, tehingud ühe üksuse sees sellised nagu samas üksuses toodetud ja tarbitud toodangnõuavad ainult kahte kannet, mille väärtus tuleb tuletada. Hindamine 1. Süsteem näitab kõiki voogusid ja vara seisu rahalistes ühikutes, välja arvatud mõned rahvastikuga ja tööjõuga seotud näitajad. Süsteemi ülesandeks ei ole määratleda voogude ja vara seisu kasulikkust. Selle asemel on vara seise mõõdetud vastavalt nende vahetusväärtusele, st väärtusele, mis voogudel ja varal tegelikult on või mille alusel neid vahetatakse sularaha vastu.

Järelikult on ESA-s turuhinnad peamiseks väärtuse väljendamise aluseks. Rahaliste tehingute ja sularaha ning kohustuste puhul on vajalikud väärtused otseselt määratavad. Enamikel muudel juhtudel on arvestamise eelistatumaks meetodiks viitamine analoogsete kaupade, teenuste ja vara turuhindadele. Seda meetodit kasutatakse näiteks vahetustehingute ja eluruumi omanik-kasutajate teenuste korral. Kui analoogsete toodete turuhinnad puuduvad — näiteks valitsuse poolt toodetud turuväliste teenuste puhul, tuleb neid hinnata vastavalt tootmiskuludele.

Kui mitte kumbki neist kahest meetodist ei ole sobiv, tuleb voogusid ja vara hinnata oodatava tulu ajaldatud nüüdisväärtuse alusel. Samas sisaldab see suurt määramatust ja järelikult võib antud meetodit soovitada ainult kui viimast abinõud.

Vara seisu hinnatakse jooksevhindades bilansi koostamise Parandusse stimuleerivate varude valikud, mitte aga selle vara seisu koostisesse kuuluvate kaupade ja teenuste tootmise või soetamise hetkel. Mõnikord on vajalik hinnata vara seisu nende mahakandmisel jooksva soetamismaksumuse või tootmiskulude alusel. Spetsiaalne, tooteid puudutav hindamine [17] Vt 3. Tänu transpordikuludele, kaubanduse juurdehindlusele ja tootemaksudele, millest on lahutatud tootesubsiidiumid, hindavad antud toote tootjad ja kasutajad nende väärtust erinevalt.

Selleks, et järgida võimalikult paljude tehingu osapoolte vaatepunkte, kirjendab süsteem kõiki kasutusi ostjahindades, mis sisaldab transpordikulusid, kaubanduse juurdehindlust, tootemakse miinus -subsiidiumeid, toodangut aga — alushindades, mis jätab eelpoolnimetatud elemendid välja. Toodangu import ja eksport on kirjendatud piirihindades toodete hinnad, siis kui nad asetsevad piiril. Impordi ja ekspordi kogusummad on hinnatud eksportija tollipiiril ehk franko laeva pardal FOB.

Kaupade väärtuses ei sisaldu importija ja eksportija piiride vahelist välismaist transporti ja kindlustusteenuseid, need on kirjendatud teenuste all. Kui toodete detailseks analüüsiks ei ole võimalik saada FOB väärtust, siis väliskaubanduse detaile sisaldavad tabelid näitavad impordi väärtust, mida hinnatakse importija tollipiiril CIF väärtus.

Kogu transport ja kindlustusteenused importija piiril sisalduvad importkaupade väärtuses.

Tabel 2. Sektorid ja allsektorid … 42 Tabel 2.

Nii kaua kui need teenused kujutavad endast kodumaiseid teenuseid, korrigeeritakse neid ülemaailmse FOBiga või CIFiga. Hindamine püsivhindades [18] Vt Voogude ja vara seisu hindamine püsivhindades arvestusperioodil tähendab nende väärtuse hindamist varasema perioodi hindades. Püsivhindades hindamise eesmärgiks on teisendada ajas toimunud voogude ja vara seisu väärtuse muutused hindade ja mahumuutustesse.

Vood ja vara seis püsivhindades sisalduvad mahunäitajates.