Euroopa Komisjon ELi heitkogustega kauplemise susteem ELis ja teistes
Me vaatlesime LHÜde tasuta eraldamise kolmanda ja neljanda etapi vahelisi muudatusi ning uurisime, kas nende liikmesriikide energiasektorite CO2-jalajälg vähenes. Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta. Tänu ELi HKSi kasutuselevõtule tekkis iseäranis selle kahes esimeses etapis paljudele käitajatele põhjendamatu kasum Parlament võib pakutud eelarve tagasi lükata, mida ta on ka mitu korda teinud. Kolmandas etapis kasutas seda erandit kaheksa liikmesriiki vt joonis 8. Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi, regionaalpoliitika jne eest.
Euroopa Liidu juhtimine[ muuda muuda lähteteksti ] Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud.
Aluslepingud esmased õigusaktid on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt EL-i institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku, mille sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus sidusamaks.
Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu esindab liikmesriikeEuroopa Parlamendi esindab kodanikke ja Euroopa Komisjoni liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, kes seisab Euroopa ühishuvide eest. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu[ muuda muuda lähteteksti ] Euroopa Liidu Nõukogu mida on nimetatud ka ministrite nõukoguks on liidu peamine otsusetegija.
Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See, milline minister osaleb, oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast: välispoliitika, põllumajandus, tööstus, transport, keskkond jne.
Nõukogul on seadusandlik võim, mida ta jagab Euroopa Parlamendiga vastavalt kaasotsustamismenetlusele.
Sissejuhatus
Lisaks vastutavad nõukogu ja parlament võrdselt Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest. Nõukogu sõlmib ka rahvusvahelised lepingud, mille üle komisjon on läbirääkimisi pidanud. Nõukogu senine praktika, mille kohaselt oli iga liikmesriik rotatsiooni põhimõttel 6 kuu jooksul nõukogu eesistujaks, on asendatud meeskonnaeesistumisega, mille puhul 3 liikmesriigist koosnev grupp on nõukogus välja arvatud välisasjade nõukogu ja selle töögruppides 18 kuu jooksul eesistujaks.
Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu institutsiooni staatuse 2,5 aastaks valitava eesistuja ning piiratud õiguse kehtestada õigusakte. Pikemalt artiklis Euroopa Parlament Parlamendi plenaaristung toimub tavapäraselt Strasbourgis ning lisaistungid Brüsselis.
Parlamendil on 20 komiteed, mis valmistavad ette plenaaristungeid, ning mitu fraktsiooni, mis kogunevad harilikult Brüsselis.
Parlamendi peasekretariaat asub Luxembourgis ja Brüsselis. Euroopa Parlamendi liikmete arv onlisaks Euroopa Parlamendi presidendi koht. Seejuures on määratud kindlaks nii ühest liikmesriigist valitud saadikute maksimumarv 96 kui ka miinimumarv 6. Parlament osaleb Euroopa Liidu seadusandlikus tegevuses mitmel tasandil: Koostöömenetlus võeti kasutusele ühtse Euroopa aktiga Selle menetluse puhul esitab parlament oma arvamuse Euroopa Komisjoni poolt ette valmistatud direktiivide ja määruste eelnõude kohta, misjärel võib komisjon neid parlamendi ettepanekuid arvestades muuta.
Nõusolekumenetlus kehtib aastast Selle menetluse puhul on vajalik, et parlament annab nõusoleku Euroopa Komisjoni poolt läbi räägitud rahvusvaheliste lepingute sõlmimisele, samuti Euroopa Liidu laiendamise ettepanekule. Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse.
Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu. Sel juhul võib asi asutamislepingu kohaselt liikuda edasi lepituskomiteesse. Parlament ja nõukogu on võrdselt vastutavad ka Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmise eest.
Euroopa Liit – Vikipeedia
Parlament võib pakutud eelarve tagasi lükata, mida ta on ka mitu korda teinud. Sel juhul tuleb kogu eelarvemenetlust uuesti alustada. Parlament on täiel määral kasutanud oma eelarve menetluse õigust liidu poliitika mõjutamiseks. Parlamendi ülesanne on teostada demokraatlikku järelevalvet Euroopa Liidu üle. Tal on õigus Euroopa Komisjon umbusaldusavaldusega ametist vabastada.
Kokkuvõte I Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine on üks praeguse ajastu peamisi ülesandeid.
Selleks on vaja kahte kolmandikku häältest. Parlament jälgib EL-i tegevuspõhimõtete igapäevast elluviimist, esitades suulisi või kirjalikke küsimusi Euroopa Komisjonile ja nõukogule. Ametisolev Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja annab parlamendile aru olulisematest nõukogu langetatud otsustest. Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks.
Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma.
Heitkogustega kauplemise süsteem: lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamise suunamine
Alates Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele.
Olles n-ö lepingute valvur, peab ta hoolitsema nõukogu ja parlamendi määruste ja direktiivide elluviimise eest liikmesriikides. Vastasel juhul võib komisjon, selleks et kohustada rikkujat järgima ühenduse õigustikku, esitada kaebuse Euroopa Kohtule.
Euroopa Liidu täidesaatva asutusena viib komisjon ellu nõukogu otsuseid, näiteks ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Komisjon on suuresti vastutav Euroopa Liidu ühise poliitika, näiteks teadusuuringute, arenguabi, regionaalpoliitika jne eest.
Euroopa Liidu juhtimine[ muuda muuda lähteteksti ] Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institutsioon. Tema poliitiline süsteem on ajalooliselt ainulaadne ja see on enam kui 50 aasta jooksul pidevalt edasi arenenud. Aluslepingud esmased õigusaktid on aluseks suurele kogumile teisestele õigusaktidele, mis mõjutavad otseselt Euroopa Liidu kodanike igapäevaelu. Teiseste õigusaktide hulka kuuluvad põhiliselt EL-i institutsioonide määrused, direktiivid ja soovitused.
Ta haldab ka nende valdkondade eelarvet. Komisjoni teenistuses on 36 peadirektoraadi ja talituse ametnikud, kes asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. Reisimine, töötamine ja elamine Euroopas[ muuda muuda lähteteksti ] Euroopa kodaniku õigus on reisida, elada ja töötada kõikjal Euroopa Liidus. See õigus on sätestatud Maastrichti lepingu kodakondsust käsitlevas peatükis.
EL on vastu võtnud direktiivi, millega kehtestati kõrgharidust tõendavate dokumentide vastastikuse tunnustamise süsteem. Kõnealust direktiivi kohaldatakse üle kolme aasta kestvate ülikoolikursuste suhtes ja see põhineb riikide haridussüsteemide kvaliteedi vastastikuse usaldamise põhimõttel.
Kõik EL-i liikmesriikide kodanikud võivad töötada Euroopa Komisjon ELi heitkogustega kauplemise susteem ELis ja teistes, hariduse ja muude avalike teenuste valdkonnas kõikjal Euroopa Liidus, välja arvatud kutsealadel, mis kuuluvad ametivõimude pädevusse politsei, relvajõud, välispoliitika jne.
Haridus ja noorsootöö[ muuda muuda lähteteksti ] Euroopa Liit soovib luua teadmistepõhist ühiskonda ning olla üleilmastuvas maailmamajanduses konkurentsivõimeline. Hariduspoliitika kuulub iga liikmesriigi pädevusse, kuid eesmärgid seatakse ühiselt ning üksteisele edastatakse parimaid tavasid. Lisaks rahastab Euroopa Liit programme, mille kaudu kodanikud saavad ennast arendada ja kasutada ära EL-i võimalusi õppida, saada koolitust või töötada muudes riikides.
Hariduse ja koolituse pakutavad võimalused[ muuda muuda lähteteksti ] Ajavahemikuks — eraldas EL elukestva õppe programmidele ligikaudu 7 miljardit eurot. Olulisemad programmid on järgmised: Leonardo da Vinci see on kutseõpe, eelkõige noorte töötajate ja koolitajate praktikal viibimine välismaa ettevõtetes ning koostööprojektid, mis loovad sidemeid kutseõppeasutuste ja ettevõtete vahel.
Navigeerimismenüü
Erasmus on üliõpilaste liikuvuse ja ülikoolide koostöö programm. Alates programmi Erasmus rakendamise algusest Hiljem käivitatud programmiga Erasmus Mundus pakutakse üliõpilastele ja õppejõududele magistrikursusi, mida korraldavad vähemalt kolmest Euroopa ülikoolist koosnevad konsortsiumid. Grundtvigi abil rahastatakse täiskasvanute haridust, eelkõige riikidevahelist partnerlust, võrgustikke ja liikuvust. Comeniuse abil rahastatakse koolide ja õpetajate koostööd.
Language switcher
Rahalised vahendid on ette nähtud ka selleks, et edendada poliitilist koostööd, keeleõpet, e-õpet ning parimate tavade levitamist ja vahetamist. Üldiselt tunnustatud kvalifikatsioonide kehtestamine[ muuda muuda lähteteksti ] EL hõlbustab kvalifikatsioonide tunnustamist mitte ainult europassi dokumentide, vaid ka riikide haridussüsteemide võrreldavamaks muutmise kaudu.
Seda ei tehta mitte haridussüsteemide ühtlustamise, vaid elukestvat õpet käsitleva ühise Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kaudu. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik on loodud nn Kopenhaageni protsessi raames.
Sellel foorumil arutab 32 riiki sh EL-i liikmesriigid kutseõppe- ja -koolitusküsimusi. Nad töötavad välja ka süsteemi kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide ülekandmiseks. Kõrgharidusvaldkonnas teeb EL Bologna protsessi raames koostööd 19 muu riigiga, et luua aastaks Euroopa kõrghariduspiirkond. Sellega püütakse soodustada õpiaja, võrreldavate kvalifikatsioonide ja ühtlustatud kvaliteedistandardite vastastikust tunnustamist.
Keskkond[ muuda muuda lähteteksti ] EL on aastakümnete jooksul välja töötanud ühed rangeimad keskkonnanõuded maailmas.
Euroopa Liidu kliimaeesmärgid | Keskkonnaministeerium
Praegu on peamisteks prioriteetideks võitlus kliimamuutuste vastu, bioloogilise Euroopa Komisjon ELi heitkogustega kauplemise susteem ELis ja teistes säilitamine, reostusest tulenevate terviseprobleemide vähendamine ja loodusvarade vastutustundlikum kasutamine. Need eesmärgid on suunatud keskkonna kaitsmisele, kuid samas toetavad need ka majanduskasvusoodustades innovatsiooni ja ettevõtlust. Kliimamuutused[ muuda muuda lähteteksti ] EL töötab selle nimel, et saavutada ülemaailmne kokkulepe kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning on ise julgete meetmete võtmisega teistele eeskujuks.
Emissions Trading Scheme (ETS) For Dummies
Detsembris vastu võetud põhjapaneva otsusega kiitsid EL-i juhid heaks põhjaliku meetmete paketi heitkoguste vähendamiseks. Kava eesmärk on vähendada Heitkogustega kauplemine[ muuda muuda lähteteksti ] EL-i heitkogustega kauplemise süsteem soosib ettevõtteid, kes vähendavad oma süsinikdioksiidi heitkoguseid, ning trahvib neid, kes piirmäärasid ületavad. Süsinikdioksiid on peamine globaalset soojenemist põhjustav gaas. Süsteemi raames kehtestavad EL-i valitsused piirmäärad energiamahkukate tööstusharude, nagu elektrienergia Stock Selection Zero Summa mang tsemendi tootmine, poolt tekitatavatele süsinikdioksiidi heitkogustele.
Kui asjaomased ettevõtted plaanivad neile eraldatud süsinikdioksiidi kvooti ületada, siis peavad nad ostma saastelube tõhusamatelt ettevõtetelt. Tulevikus võetakse kvoodid kasutusele muudegi tööstusharude, sealhulgas lennu- ja naftakeemiaettevõtete puhul.
Pakett sisaldab kolme peamist eesmärki: Vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust 20 protsendi võrra võrreldes HKSi kuuluvad sektorid katavad umbes 45 protsenti Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogusest. Seatud eesmärkide kohaselt peaks KHG heitkogus nendes sektorites vähenema Heitkoguste vähendamine non-ETS sektorites Heitkogustega kauplemise süsteemi mittekuuluvad sektorid, nagu majapidamised, põllumajandus, jäätmemajandus ja transport va lennundusmoodustavad umbes 55 protsenti Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkogustest. Heite vähendamiseks nendes sektorites on liikmesriigid seadnud endale iga-aastase eesmärgi kuni aastanipõhinedes jagatud kohustuse otsusele Effort-Sharing Decision ehk ESD.
Samuti võivad EL-i liikmesriigid kompenseerida oma heitkoguseid, ostes saasteühikuid EL-i mittekuuluvates riikides süsinikdioksiidi vähendamiseks teostatavate projektide raames.