Saksa koolisusteem
Võtan vaba tunni üldjuhul söömiseks ja puhkamiseks. Kui lapsevanem soovis, et kooli psühholoog testiks tema lapse õigekirja, kulus selleks aja kokkuleppimisele üle kuu.
Kooli 5.
Valisin Gemeinschaftsschule Kellinghusen internetis leiduva info põhjal sellepärast, Volatiilsusel pohinevad kaubandusstrateegiad seda peetakse Schleswig-Holsteinis edumeelseks mitmetes Saksa koolisusteem. Eriti suured edusammud on toimunud kaasava kooli loomise suunas, mida tahtsingi oma silmaga näha.
Minu isiklik õpieesmärk on tutvuda õppija toetamise süsteemiga tervikuna ja eripedagoogi tööga.
Šveitsi haridussüsteem
Kuigi kirjutan edaspidi veel mitmeid postitusi, võin öelda, et olen kooli valikuga väga rahul. Alustuseks Saksamaa haridussüsteemist. See on keeruline, sest 5. Gümnaasium kestab 12 või 13 aastat ja selle eesmärk on valmistumine ülikoolis õppimiseks.
Hauptschule on 9-klassiline kool, mille järel minnakse õppima eriala.
Veel keerukamaks teeb Saksa haridussüsteemi see, et kõigil 16 liidumaal on see oma ja teistest erinev, kuigi ühiseid jooni on ka. Ühtset ühesugust Saksa haridussüsteemi ei ole, sest haridus on liidumaade, mitte Saksamaa Liitvabariigi pädevuses.
Gemeinschaftsschule Kellinghusen on viimase kümne aasta jooksul Saksa koolisusteem palju uuendusi.
Saksa koolisusteem nendest julgetest sammudest on see, et kolm ülal kirjeldatud traditsioonilist koolisuunda on omavahel liidetud ühiskooliks Gemeinschaftsschule. Teine uuendus on see, et kõik õpilased õpivad koos, nii eakohaselt arenenud Regelschüler kui tuge vajavad lapsed.
Tallinna Saksa Gümnaasiumis on 20 aastat toimetanud saksa osakond, kus õpetatakse saksa keelt, õpitakse Saksamaa õppekava järgi koos sealsete õpetajatega.
Tegeldakse ka autistlike lastega, keda on kooli põhikooliosas kokku Viiendad klassid õpivad eraldi majas, kuna kuus klassikomplekti ei mahtunud algklasside majja enam ära.
Hoones oli varem erikool Förderzentrumneli aastat tagasi alustas selles ühiskooli üks õppehoone.
Eestit teati Kellinghusenis selle järgi, et oleme infotehnoloogiaga ülihästi varustatud ja et meie noored oskavad väga hästi inglise keelt. Ka mind võõrustav eripedagoog Robert Pilgrim tõi esile mõtte, et kool on eelkõige sotsiaalne koosolemine ning haridusliku erivajadusega õppijad peavad õppima võimalikult palju teistega koos.
Kuigi hariduslike erivajadustega õppijatele pakutakse Saksamaal tuge juba vähemasti pool sajandit, on ka selles vallas tunda uut hingamist. Üks märgatav suund on püüdlus kasutada positiivsemat ja vähem sildistavat sõnavara. Selle asemel räägitakse tugimeetmest, mis on suunatud õppimise tõhustamisele Förderschwerpunkt Lernen.
Teine suund on sügavamate hariduslike erivajadustega õppijate õpetamine ühiskoolis, kuigi Saksamaal oli varem väga palju erikoole. Seoses sellega on tarvis klassi siseselt õpetust tõhusamalt diferentseerida ja vajadusel kaasata tugiisikuid, aga selle nimel pingutatakse.
Fotod: erakogu Louise Schroderi gümnaasiumi hoone on ehitatud
Julgustav kogemus on see, et iga kool ja iga piirkond võib luua uusi meetmeid probleemidega hakkama saamiseks. Näiteks on Steinburgi maakonnal välja töötatud protseduur puudumistega Schulabsentismus tegelemiseks ja Schleswig-Holsteini liidumaal on juhised autistlike laste õpetamiseks ühiskoolis.
Viljandi Kaare Kooli tutvustusvideo
Nagu minu võõrustaja aga ütles, saab uuendusi ellu viia vaid siis, kui kool on avatud uuendustele ja valmis ise tegutsema. Ega see meil Eestiski teisiti ole. Või mida arvad sina, armas lugeja? Kellinghuseni Ühiskooli 5.
Fotod: erakogu Jällekirjutamiseni! Muide, meil on siin kevad! Ellen Rosimannus.